Perekond Omarsson kujundas lastele eraldi vannitoa

Neile väga meeldib nende 1940ndatest pärit mitmetasandiline maja, kuid millalgi 1980. aastate paiku otsustasid eelmised omanikud märkimisväärse osa kasulikust ruumist - sealhulgas mugavad ja suured vannitoad - mittekasutatavaks muuta. Omarssonid on seda nüüdseks muutnud.

Vannitoad ei pea olema nii ‚vannitoalikud‘

Ragnar Omarsson

Meie peres peetakse tõepoolest vannituba terve kodu kõige olulisemaks toaks

Perekond Omarsson

Interjöörid perekonnas

Ragnar Omarsson meenutab: „Kui me sellesse majja kolisime, oli siin ainult üks vanniga vannituba terve maja peale, ja üks närune dušš keldris.“ Nii otsustas perekond ette võtta suure ümberehitusprojekti, mis sisaldas ka kahe vannitoa ehitamist. Mis oli tulemuseks? Kodu, kus on kokku tervelt kolm vannituba ja lisaks ka külaliste tualett. Keldrist on saanud eraldiseisev kaunis stuudiokorter, kus on omaette vannituba ja kõik muu eluks vajalik. See võetakse sageli kasutusele, kui külla tulevad sugulased Islandilt.

Ragnar on fotograaf ja ta töötab täistööajaga erinevaid siseruume pildistades; lisaks on tema lähisugulaste hulgas mitmeid sisekujundajaid ja sisustusspetsialiste. Nad on kõik ühisel seisukohal, et kodu vajab palju vannitube. ""See aitab meil üksteisele mitte ette jääda,"" selgitab Ragnar. Mitme vannitoaga kodus ei teki nn „pudelikaela efekti“. See võimaldab pereliikmetel enda äranägemise järgi toimetada selle asemel, et vannituppa pääsemiseks järjekorras seista.

Näiteks on igal pereliikmel võimalik koos hommikusöögile ilmuda, ilma et keegi peaks paaniliselt kella vaatama või kiirustama. „See on ülioluline,“ ütleb Ragnar. ""Meie peres peetakse tõepoolest vannituba terve kodu kõige olulisemaks toaks."

Laste uus vannituba

‚Vanemate vannitoas‘ on Ragnar ja Ebba säilitanud võimalikult palju algset 1940ndate stiilis sisustust– sealhulgas originaalse Gustavsbergi sanitaarkeraamika. Säilitamaks ühtset temaatikat läbi kogu kodu, püüdsid nad lisada elemente samast stiilist ka Viggo ja Karatina uude vannituppa. Nad otsustasid teha garderoobi arvelt ruumi pika ja kitsa märgruumi jaoks. Vannituba on paigutatud nii, et selle kummalgi küljel asub lastetuba, luues eraldi „laste tiiva“. „See on laste vannituba ja seal on alati palju ringijooksmist. Aga vahel ma hiilin ise vargsi sisse ja käin kiirelt duši all,“ räägib Ragnar. „Ma olen alati tahtnud sellist dušši, kus on tunne, nagu oleksid vihma käes. See on tõesti suurepärane."

1940ndad elavad edasi

Laste uus vannituba järgib kodu esialgse vannitoa esteetikat, kuid juurde on lisatud uus Gustavsbergi sanitaarkeraamika. See tekitab teatava järjepidevuse tunde. "Olime väga huvitatud 1940ndate atmosfääri säilitamisest ja tekitamisest -ajastust, mil see maja ehitati. Väga oluline on mõista maja hinge ja sellesse aupaklikult suhtuda,“ ütleb Ragnar. Üks näide perekonna detailitunnetusest on peegli kohale paigutatud klassikalise Bernadotte valgusti uusversioon.

Milline oli tulemus?

„Pärast renoveerimist me näeme üksteist palju ja meil on lihtne lapsi magama panna,“ ütleb Ragnar. Lastel on oma eraldi alad, kust nad saavad ka üksteisel silma peal hoida. Ja kui nad jätavad ukse lahti, kuulevad nad täiskasvanuid ka. Nutikate lahendustega segistid on lisaboonuseks. Kui lapsed saavad oma vannitoas teha, mida nad tahavad, on oluline, et segisti võimaldaks kuuma vee temperatuuri automaatselt reguleerida ja takistaks vee asjatut raiskamist. Vannitoa plaani koostamise faasis oli raske ette kujutada ühe meetri laiust tuba, aga valmiskujul tundub see tegelikul üsna avar. "Vannituba ei pea olema liiga suur," selgitab Ragnar. Ta lisab teatava rahuloluga hääles: „Tulemus oli isegi parem, kui ma lootsin.“

Nõuandeid perekond Omarssonilt

  • Ära alahinda planeerimise tähtsust.
    Võid olla kindel, et pärast ehitamise algust tuleb vastata sadadele küsimustele ja teha sadu otsuseid.

  • Tee kollaaž, mis väljendab su nägemust.
    Seda on lihtne näiteks arvutis teha, nii saad ekraanitõmmiseid alla laadides lõbusalt aega veeta.

  • Investeeri pisut professionaalse abi kasutamisse.
    Arutage plaanid läbi. Rootsis on meil traditsiooniks suur osa tööst ise ära teha, aga vajad ka välist abi.

  • Vannitoad ei pea olema nii ‚vannitoalikud‘.
    Pole olemas seadust, mis keelaks kõikvõimalikel viisidel endale piisava ruumi tekitamist – ainus asi, mis on tõesti ‚püha‘, on hüdroisolatsioon.

  • Riputa seintele mõned pildid. Miks mitte?

  • Kuluta raha õigetele asjadele.
    Erinevate keraamiliste plaatide hinnavahe võib olla üüratu, kuid erinevus väljanägemises minimaalne. Samas asjad, mida saab vaadata ja käega katsuda, nt kaunid konksud ja stiilsed käepidemed sahtlitel ja ustel, võivad üldpildi väga palju paremaks teha.

  • Viimane, kuid mitte vähemtähtis nõuanne:
    tee koostööd ettevõttega, keda on soovitanud inimene sinu tutvusringkonnast. Ära usalda teenusepakkujate veebilehtedel olevat infot - tee valik isikliku soovituse põhjal. Ka parimad joonised ja tooted ei päästa sind, kui oskustööliste tase jätab soovida.